Test6

1. Piiramata tsiviilkäibega relvad on:

• a) automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu
• b) gaasipihusti, kuni 4,5-millimeetrise kaliibriga pneumorelv, hoiatus- ja signaalrelv, jahinuga ja –puss, tääknuga, torketääk
• c) gaasipüstol ja akustilised relvad
• d) kõik eelpool loetletud

2. Millised alljärgnevatest on tulirelva olulised osad relvaseaduse mõistes?

• a) laesäär, kaitseriiv ja sihik
• b) relvakaba, helisummuti ja öösihik
• c) relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, püstolikelk, trummel, lukk, sulgur ja adapter
• d) kõik eelpool loetletud

3. Millistele nõuetele peab vastama relvakapp?

• a) olema valmistatud vähemalt 2 mm paksusest teras- (raud-) plekist, millel on vähemalt kaks turvalukku
• b) relvakapiks võib kasutada mistahes lukustatavat raudkappi
• c) olema valmistatud vähemalt 3 mm paksusest teras- (raud-) plekist, millel on vähemalt üks turvalukk või vastama selle turvalisust tõendava ja murdvarguse vastase kaitse klassi määrava standardi EN 1143-1 või EN 14450 nõuetele
• d) kõik eelpool loetletud

4. Millal peab viivitamata teatama politseid relva kasutamisest?

• a) peale iga juhulasku
• b) kui ohuolukorras tehti hoiatuslask
• c) kui relva käitlemise või kasutamisega on põhjustatud isiku surm või tekitatud isikule tervisekahjustus või varaline kahju
• d) kõik eelpool loetletud

5. Milles seisneb hädakaitsepiiride ületamine?

• a) kui isikul on võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole
• b) isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab
• c) kui kannatanu ei saa piisavalt kiirelt abi
• d) kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele
• e) kõik eelpool nimetatud

6. Tsiviilkäibes on keelatud:

• a) elektrišokirelv
• b) tulirelv, mis imiteerib mõne muu eseme kuju
• c) teleskoopnui
• d) kõik eelpool loetletud

7. Padrunitõrke korral laskeharjutusel:

• a) tõrkega padrun uuesti salve laadida ja jätkata laskmist
• b) tõrke tekkides kannab laskja ette “tõrge” ja tegutseb vastava relva/laskemoona tõrke kõrvaldamise drillile ja vajadusel tulepositsiooni kontrollija juhendamisel
• c) võtta relv lahti ja üritada selgitada välja tõrke põhjust

8. Ohtliku olukorra tekkimisel laskeharjutusel tuleb laskmine peatada käsklusega „STOP“ ja seda kõvahäälselt korrata kui;

• a) tekib või on tekkinud ohtlik viga (nt relva või laskemoona ohtlik käsitsemisviga)
• b) ohualal märgatakse liikumist, mis ei seostu laskeharjutusega
• c) puhkeb tulekahju
• d) katkeb ohutusside (sh tõkestusmeeskonna või püsikindlustatud punkri meeskonnaga)
• e) on juhtunud õnnetus
• f) kõik eelpool loetletud

9. Tegevliikmele on väljastatud Kaitseliidu relvaluba 7,62 mm automaadile AK-4. Kas tegevliige võib soetada Kaitseliidu relvaloa alusel Saksamaa Liitvabariigis registreeritud e-poest piiratud käibega padrunisalvi, mis sobivad kinnitamiseks automaadile AK-4?

• a) ei või, kuna antud juhul puudub tegevliikmel luba sõjaväelise kauba käitlemiseks ja sõjaväelise kauba eriluba Eesti Vabariiki sisseveoks
• b) võib, kuna antud juhul on nõuded ammendavalt täidetud Kaitseliidu relvaloa omamisega ja soetamine toimub Euroopa Liidu liikmesriigist

10. Kas tegevliikme isiklikku tulirelva, mis on kantud Kaitseliidu relvaregistrisse, võib kasutada jahipidamiseks, kui tegu on sileraudse püssiga?

• a) võib, kui tegevliikmel on kehtiv jahitunnistus ja talle on väljastatud Kaitseliidu relvaluba
• b) ei või, mistahes Kaitseliidu relvaregistrisse kantud tulirelvaga on jahipidamine keelatud